| Söötmine | – väline aspekt
– hõlmab kõiki inimese toiminguid, mis on seotud
loomade söötmise organiseerimise ja söötade
etteandmisega |
| Toitumine | – sisemine aspekt
– selle all mõistetakse kõike seda, mis toimub
söötadega pärast söötmist ja mis inimese
tegevusega enam seotud ei ole |
| Fotosüntees | -Elu maal on võimalik tänu fotosünteesile
-roheliste taimede klorofülli sisaldavad
taimerakud seovad päikeseenergia ja muudavad
selle keemiliseks energiaks
-taim sünteesib ja salvestab
anorgaanilistest ühenditest - veest, mineraalainetest ja süsihappegaasist orgaanilised ühendid
-võtmeks elutu ja elusa looduse vahel |
| HERBIVOORID | toituvad põhiliselt
heintaimedest, on võimelised vabastama energiat
mikrobiaalsete ensüümide abil
– mäletsejad – eesmao seedega
– kabjalised – jämesoole seedega |
| OMNIVOORID | kõikesööjad, vabastavad
taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil |
| KARNIVOORID | – lihasööjad, ei vabasta ise
fotosünteesil talletatud energiat |
| Põhilisi bioloogilisi elemente on 6 | vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel |
| VESI (Organismi kehaained) | -on elusorganismi põhiliseks koostisosaks, nö
biokeemiline toitaine
- 75kg inimese organismis on ca’ 42 L vett
– 28 L e 2/3 on raku sisene e intratsellulaarne vesi
– 14 L e 1/3 on raku väline e ekstratsellulaarne vesi
(vereplasma, lümf, sülg, pisarad, seedenäärmete
nõred, higi, uriin jne) |
| VALGUD (Organismikehaained) | -Inimese kehas keskmiselt 16…17%
- On väga erineva koostisega ja nende süntees
on geneetiliselt väga tugevasti määratletud
– söötmisega ei saa mõjutada valgu koostist, küll
aga sünteesitava valgu hulka
-Valgud moodustavad põhilise osa elusa raku
orgaanilisest ainest (tsütoplasma)
- Valgud on kõik ensüümid, hormoonid, antikehad aga nt ka lihased ja sidekude |
| LIPIIDID (RASVAD) (Organismi kehaained) | -Inimese kehas keskmiselt 15…25%
-On organismi kõige ebastabiilsemad koostisosad
• 95% organismis olevast lipiididest on triglütseriidid e neutraalrasvad e rasvad
• Põhiliselt on organismi varuenergia allikaks
• Moodustavad bioloogilisi membraane, on raku
organellide põhiliseks koostisosadeks,
suguhormoonide (testosteroon, prostaglandiinid,
progesteroon) ja lipoproteiinide koostises |
| SÜSIVESIKUD (Organismi kehaained) | • Põhiline orgaaniline aine taimedes (kiudained,
tärklis)
• Loomorganismis 1…2%
- veres glükoos -> (0,4…1,0 g/L), kasutatakse
ainevahetusenergia saamiseks, toodangu
moodustamiseks
- glükogeen -> lihastes (kuni 10%) ja maksas (kuni 8%) ;täiskasvanud inimese kehas ca 0,5 kg; on varuenergiaallikaks |
| Katabolism | kehaainete lõhustumine |
| Anabolism | Kehaainete ülesehitus |
| Toitefaktorid (üldine tähendus) | – organismi toitumiseks vajalikke keemilisi
elemente, orgaanilisi ühendeid ja neis
sisalduvat energiat
- sööda toitaineid, mida loom ise ei suuda
sünteesida ning mis peavad vahetult pärinema
söödast
- sööda asendamatud koostisosad |
| Nimeta toitefaktorid | • Energia
• Proteiin
• Rasv
• Mineraalained
• Vitamiinid
• Vesi ja õhuhapnik |
| Energia mõiste | • On elusorganismide tähtsaim toitefaktor
• Energia on abstraktne mõiste, ta ei ole
materiaalne |
| Bioloogilistes süsteemides esineb energia väga
mitmesuguses vormis: | – päikeseenergia
– keemiline energia
– mehhaaniline energia
– elektriline energia
– soojusenergia |
| Taimedes ja loomades olev energia allub
termodünaamika I seadusele | – Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest olekust teise |
| Taimed suudavad kasutada omale vajalike
orgaaniliste ühendite (süsivesikud, valgud,
rasvad) sünteesiks ....
mis energiat? | päikeseenergiat |
| Loomade võime sünteesida orgaanilisi ühendeid
sõltub eelkõige: | – taimedes olevast energiast
– ja sellest kui hästi loomad taimedes oleva energia
suudavad kätte saada |
| Energiat kulub organismidel lisaks kehaomaste
ainete (valgud, rasvad, süsivesikud) sünteesile veel: | – mehhaanilise energia saamiseks (lihaskontraktsioonid, töö tegemiseks jne)
– elektrilise energia saamiseks (ioonilise tasakaalu
säilitamiseks rakkudes, ioonide transpordiks läbi
rakumembraani jne)
– toodangu formeerimiseks (piima, villa, munade jne
sünteesiks)
– soojusproduktsiooniks (kui biosünteesi soojusest ei
piisa) |
| Söödas/toidus oleva energia konversioon
teisteks energialiikideks ei ole täiuslik protsess
– inimorganism muudab sellest ca’ 75% ......
- loomorganism veelgi enam | soojuseks |
| Tekkinud soojusenergiat kasutatakse ära | kehatemperatuuri säilitamiseks |
| Liigne soojusenergia väljutatakse | väliskeskkonda |
| Kui soojusenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks ei
jätku (nälgimine, külm ilm), toodab organism seda | lihaste töö abil (külmavärinad) juurde |
| KALOR (cal) | Energia mõõtühik
- on soojushulk, mis on vajalik 1g
vee soojendamiseks 1ºC võrra (14,5…15,5ºC)
– väikeloomade (nutria, küülik), lindude, aga ka
inimeste söötade/toiduainete energiasisalduse
mõõtmisel kasutatakse kilo kalorit (kcal)
– suurloomade söötmisel (veis, hobune, silga) Mega
kalorit (Mcal) -1 cal = 4,1868 J |
| DŽAUL (J) | Energia mõõtühik
Si-süsteemi üleminekul võeti kasutusele džaul
- on töö, mida teeb jõud üks
njuuton ühe meetri pikkusel teel (kJ, MJ)
- 1 J = 0,23888 cal |
| Keemiline e kogu ehk
Brutoenergia | … on mõõdetav soojusega, mis eraldub 1g mingi
sööda täielikul põlemisel
- Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne
põlemissoojus, mis ei sõltu loomorganismist |
| Eestis kasutatakse Kellneri Instituudis leitud
põhitoitainete põlemissoojuse arve | – 1g proteiini põlemisel tekib 23,9kJ soojust e energiat
– 1g toorrasva põlemisel tekib 39,8kJ soojust e energiat
– 1g toorkiu põlemisel tekib 20,1kJ soojust e energiat
– 1g N-ta e.a. põlemisel tekib 17,5kJ soojust e energiat |
| Orgaanilise aine lõplik hüdrolüüs (põlemine)
organismis toimub rakkude | mitokondrites |
| Põlemise käigus vabanenud energia
salvestatakse | makroergilistes ühendites,
ülejäänu muutub soojuseks |
| Tähtsaim makroergiline ühend organismis on | adenosiintrifosfaat (ATP) |
| Adenosiintrifosfaadi (ATP)
tekkimine | ATP moodustub adenosiindifosfaafi (ADP)
ja fosforüülgrupi (P1
) liitumisel
–ADP + P1 → ATP
–Toit + O2 + ADP + P1 → CO2 + H2O + ATP |
| • 1 molekuli (mooli) glükoosi täielikul hüdrolüüsil
(põlemisel) tekib ... ATP molekuli (mooli) | 38 |
| Adenosiintrifosfaadi (ATP)
lagunemine | • ATP + H2O → ADP + P1
• ATP lammutamisel vabaneb energia, mida
organism kasutab oma elutegevuses
– füsioloogilised funktsioonid, sh toodangu süntees
– konversioon teisteks energialiikideks
• 1 mooli ATP lagunemisel tekib 52 kJ energiat |
| • Organismis salvestatakse ...% energiast ATP
makroergilistesse sidemetesse | 69 |
| Looma kehas oleva energia saame tinglikult
jagada kahte ossa: | – Ainevahetusenergia – makroergilistes
sidemetes (ATP)
– Varuenergia – glükogeen, varurasv, valk
Varuenergia kasutamiseks tuleb see eelnevalt
muuta ATP energiaks |
| Rasv
– ladestub põhiliselt ... | ... rasvkoes, aga ka lihastes,
maksas jne |
| Glükogeen
– ladestub põhiliselt... | ... maksas ja lihastes |
| Glükogeen on rasvast ... | - energiavaesem
- raskem (vesi) |
| 75 kg raskuse inimese päevane
energiavajadus | 2511 cal |
| Proteiin (mõiste) | On rakendusbioloogiline mõiste, mis tähistab
nii söötades kui organismis olevaid kõiki
lämmastikku sisaldavaid ühendeid |
| Proteiin söötmise seisukohast | 1.Valk ehk valguline proteiin
2.Mittevalgulised lämmastik
ühendid ehk mittevalguline proteiin |
| Valgud jagunevad: | LIHTVALGUD ja LIITVALGUD |
| LIHTVALGUD | - koosnevad aminohapete jääkidest
– liigitatakse kuju, lahustuvuse ja keemilise koostise
alusel
fibrillaarsed - kollageen, elastiin, keratiin
globulaarsed - albumiinid, globuliinid, histoonid,
prolamiinid |
| LIITVALGUD | - valguline komponent on seotud
lipiidi, fosforhappe või suhkrujäägiga, metalliga
või mõne muu mittevalgulise komponendiga
lipoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid,
metalloproteiinid, kromoproteiinid (hemoglobiin, Fe) |
| Valgud erinevad üksteisest | suuruse, kuju ja
AH-lise koostise ja organismis täita olevate
funktsioonide poolest |
| Aminohapped (mõiste) | Tegemist on keemiliste ühenditega, mis
sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii
aminorühma (NH2) kui ka karboksüülrühma (COOH) |
| Bioloogilistes objektides on leitud üle .... AH
• Valkudes on aga ainult ..... erinevat AH-t | Bioloogilistes objektides on leitud üle 200 AH
• Valkudes on aga ainult 20…22 erinevat AH-t |
| Aminohapped jagunevad: | • Asendatavad AH-d – toodab organism ise
transamiinimise teel
• Asendamatud AH-d – peab saama söödaga
– pm.loomadel 9, lindudel 11 asendamatut AH-t
– osa asendamatutest AH-st on kriitilised AH-d |
| Valk (mõiste) | - On suured molekulid koosnedes kümnetest
tuhandetest AH jääkidest, mis on omavahel
ühendatud peptiidsidemete abil
- Peptiidside moodustub 1 AH amino (NH2
) ja
2 AH karboksüülrühma (COOH) vahel |
| Lõhkise tünni seadus | Valku sünteesitakse vaid nii palju, kui palju
on veres esimest limiteerivat AH-t |
| Teadmiseks, et piimalehmad sünteesivad
saadaolevatest AH-st eeskätt ..... ja
seejärel ....., mistõttu AH-te vähesus
veres vähendab piima valgusisaldust | Teadmiseks, et piimalehmad sünteesivad
saadaolevatest AH-st eeskätt kehavalgu ja
seejärel piimavalgu, mistõttu AH-te vähesus
veres vähendab piima valgusisaldust |
| Mittevalgulised N-ühendid | • … on väikese molekulmassiga
• … on põhiliselt kas valgu sünteesi (värske rohi)
ja/või hüdrolüüsi (hein, silo) vaheproduktid
• … on peptiidid (kuni 50 AH-t), vabad AH-d,
nukleiinhapped, amiidid, amiinid, ammoniaak,
nitraadid jne
• … esineb kõige rohkem konserveeritud
rohusöötades, mõnevõrra vähem on neid kasvavas rohus, millest rohusööt valmistati |
| Lipiidid | • … on ebastabiilsed keha koostisosad – 2…50%
• … koosnevad vähemalt kahest komponendist -
baasalkoholist (glütserool) ja rasvhappest
(karboksüülhapped) ning on reeglina estrid
• … ei lahustu vees, vaid orgaanilistes lahustites
(benseen, eeter, kloroform, atsetoon)
• ... näol talletab organism omale varuks
energiat, mida ta kasutab vaid siis kui toitumistingimused halvenevad |
| Taimedes ja loomorganismis on põhiliselt kahte
tüüpi lipiide: | – varulipiidid (rasvad) – põhiliselt triglütseriidid
(glütserool + 3 rasvhapet)
– struktuursed lipiidid
membraanilipiidid, nagu glükolipiidid, 40-50%
(molekulis sahhariidijääk,tavaliselt galaktoos) ja
fosfolipiidid (molekulis fosforüüljääk) –esinevad mitokondrites, endo(tsüto)plasmaatilises
võrgustikus, plasma (raku v tuuma) membraanides
vahad – taimi kaitsev pinnakiht |
| Lipiidide vajalikkus (nimeta 3) | 1) Keharasva koostises on mõned küllastamata
rasvhapped, mida loomorganism ise ei suuda
sünteesida (linoolhape, linoleenhape, arahidoonhape)
2) Rasvas lahustuvad A-, D-, E- ja K-vitamiin,
sest need imenduvad ja transporditakse
organismis vaid rasvade koostises
3) Rasv on kõrge energiasisaldusega
orgaaniline aine, mis on vajalik vastsündinutele kui üks esmaseid energiallikaid |
| Lipiidide funktsioonid organismis (nimeta 8) | • Energeetiline funktsioon - kontsenteeritud kütus, energiavaru
• Termoregulatsioon - karvututel, talveunes olevatel, vastsündinutel (pruuni rasvkoe funktsioon: rasvkoe rakkudes palju pruune mitokondreid, kus toimub rasvhapete lõhustumine; kõik energia muutub soojuseks, ATP ei toodeta)
• Termoisolatsioon - nahaalune rasvkude, kaitseb keha mahajahtumise eest
• Struktuurne roll - nahaalune rasvkude (kehavormid, rakumembraanide koostises)
• Mehhaaniline kaitse - siseorganite ümber (kaitseb neid põrutuste eest)
• Lahusti - rasvas lahustuvad vitamiinid
• Transpordi funktsioon - vitamiinide ja kolesterooli transport lipoproteiinide poolt
• Metaboolse vee tekitamine - 1 kg lipiidide kohta tekib 1,1 kg vett |
| Mineraalained | … täidavad organismis mitmeid ülesandeid
… on leitud enamuses loomorganismides (118->70)
Metaboolset funktsiooni märgitakse sagedamini
17-l, harvemini 27-l elemendil |
| Mineraalained.
Söötades oleva kontsentratsiooni ja organismi
mineraalelementide tarbe alusel eristatakse: | – makroelemendid - 7 (g/kg)
Kaltsium (Ca), Fosfor (P), Magneesium (Mg), Kaalium
(K), Naatrium (Na), Kloor (Cl), Väävel (S)
– mikroelemendid – 17 (mg/kg)
Raud (Fe), Tsink (Zn), Mangaan (Mn), Vask (Cu),
Koobalt (Co), Iood (I), Seleen (Se), Molübteen (Mo),
Kroom (Cr), Floor (F), Vanaadium (V), Nikkel (Ni), Tina (Sn), Alumiinium
(Al), Räni (Si), Arseen (As) ja Liitium (Li) |
| Mineraalainete funktsioonid
organismis | • Strukturaalne- on kudede ja organite
koostises struktuuriliste komponentidena
• Katalüütiline - toimivad ensüüm- ja hormoonsüsteemidele katalüsaatoritena, kuuluvad
metalloensüümide koostisesse või on neis
süsteemides spetsiifilisteks aktivaatoriteks
• Regulatoorne – osalevad rakkude biosünteesi ja
diferentseerumisprotsessides
• Füsioloogiline |
| Mineraalainete füsioloogilised funktsioonid | • Homöostaasi tagamine organismis
• Ioonse tasakaalu säilitamine kehavedelikes
• Osmootse rõhu säilitamine
• Hapete-aluste tasakaalu säilitamine
• Osalemine rakumembraani funktsioonides |
| Mineraalelemendid on anorgaanilised kui need
esinevad ... | ... mullas ja vees |
| Mineraalelemendid on orgaanilised kui need
esinevad ... | ... taimedes ja loomorganismis |
| Suure osa mineraalelementide tarbest katab
loom põhisöödaga: silo, teravili, proteiinsöödad
jne. ........ tuleb
mineraalelemente lisaks sööta! | Produktiivloomadele |
| Mida enam on söödas tuhka (ratsioonis
mineraalaineid), seda vähem on seal ..... | energiat! |
| Normaalne tuhasisaldus silodes (%)
– liblikõielisterikas silo ....
– rohusilo ....
– maisisilo .... | – liblikõielisterikas silo 10,0%
– rohusilo 8,5%
– maisisilo 4,5% |
| Suur tuha sisaldus silos viitab saastumisele
mullaga, mistõttu suureneb.... | .... hallituste ja
toksiinide oht |
| Mis juhtub mineraalainetega
loomorganismi mao-sooltraktis | • Imendumiseks tuleb mineraalelement esmalt
vabastada anorgaanilisest või orgaanilisest ühendist,
nad peavad lahustuma mao-sooltraktis
• Mineraalelemendid peavad ioniseeruma, sest
mineraalelemendid saavad imenduda ainult kui ioonid
ja ioonidena osalevad nad ka ainevahetuses |
| Mäletsejalistel sõltub mineeraalainete imendumine... | mäletsemise aktiivsusest,
vatsavedeliku pH-st, mikroobide populatsioonist ja nende
aktiivsusest jne |
| Mineraalelementide imendumine toimub põhiliselt ... | peensooles |
| Mineraalelementide imendumine jaguneb: | – passivne imendimine -> mineraalelementide lihtne difusioon
epiteelirakkude vahelt madalama kontsentratsiooni suunas
– aktiivne imendumine -> „mineraalelementide ioonid
„pumbatakse” spetsiaalsete transportvalkude abil läbi
epiteelirakkude kõrgema kontsentratsiooni suunas
(Fe, Zn, Cu) |
| Na-K pump (mineraalelementide imendumine) | Na ja K kantakse kudedesse ja sealt välja
ATP energia abil |
| Cl, I, F imenduvad .... (Mineraalelementide imendumine) | anioni-kationi vahetusmehhanismi
kaudu |
| Ca ja P imenduvad .... (mineraalelementide imendumine) | D-vitamiinist sõltuva transportvalgu
abil |
| Mineraalelementide omastatavus sõltub… | – looma vanusest
– organismi varustatusest antud mineraaliga
– ratsiooni koostisest ja selle mõjust seedekanalile
(pH, rasvad/õlid -> Ca-seep, ammoniaak -> Mg jne)
– lahustuvusest e millises vormis mineraali antakse
Ca omastatavus silost 30%, tv.-st 60%,
mineraalsöödast 50-95%
- ioniseeritavusest , sest elemendid imenduvad ainult ioonidena (100%-liselt Na, K, Cl, Se, Mg) |
| Mineraalelementide omastatavus sõltub… | – sünergism
Cu soodustab Fe imendumist ja ainevahetust
– elementide omavaheline suhe
Ca ja P suhe 2:1
Na ja K suhe 1:10 jne |
| Mineraalelementide omastatavus sõltub… | – antagonism
Ca liig vähendab Zn omastatavust
Zn, Fe, Mo vähendavad Cu omastatavust
Mo reageerib S ja Cu, moodustades vatsas
seedumatu Cu ühendi
Kõrge Cu ja Zn tase põhjustavad Se defitsiiti
Fütaas seob ja mõjutab negatiivselt Zn aga ka P
imendumist Kõrge Ca ja P ja ka K vähendavad Mg imendumist |
| Kelaadid | - Orgaanilised mineraalelemendid
- mineraalelemendi ja
mittemetallilise ühendi komplekse, kus
mineraalelement (metall) on keemilise sidemega
ühendatud orgaanilise ühendiga |
| Kelaadid.
Tänaseks kolm põlvkonda: | 1. min.elemendid on ensümaatiliselt seotud lõhustatud
valkude koostisesse (vähe min., palju valku ja peptiide)
2.min.elemendid on seotud väikese arvu, sageli 2 AH-ga
3.glütsinaadid/metionaadid – tuntakse kahte AH-t
(glütsiin ja metioniin), milliste molekuli koostisesse on
võimalik siduda kahevalentseid metalle (Zn, Cu, Mn, Mg, Fe) |
| Kelaadid ei oma ..... , seepärast
nende ioniseerumine ei sõltu seedekanali pH
kõikumistest | elektrilist laengut |
| Kelaadid “veavad” metalli kuni imendumise kohani
(peensoole valendikku) ja vabastavad seal
ioniseeritud metalli, mis imendub
- st .... | kelaatide koostises oleva elemendi biokättesaadavus
on parem võrreldes anorg. soolades olevate elem.-ga |
| Arvatakse, et kelaatidel ei ole eelist kui an.org
ühendist pärit element on juba ioniseerunud
- ehk et nad.... | imenduvad samaväärselt |
| Kelaatide probleemiks on... | hind (söötmine ainult vajadusel) |
| Kaltsium (Ca) on organismis... | • … on 98% luudes ja hammastes (so.
6…8 kg täiskasvanud veise kehast)
• … on 2% ekstratsellulaarsetes vedelikes,
pehmetes kudedes ja mitmesugustes
rakumembraani struktuurides |
| Ca ülesanded organismis | • Luude ja hammaste moodustamiseks
• Närviimpulsside edasikandmiseks
• Lihaste erutuseks
• Orgaaniliste ühendite rakumembraanist
läbiminekuks
• Südametegevuse regulatsiooniks
• Vere hüübimiseks
• Mitmete ensümaatiliste protsesside aktiveerimiseks ja stabiliseerimiseks • Toodangu moodustamiseks (munad, piim) |
| Ca imendumine toimub põhiliselt... seeduvus varieerub ... % | … põhiliselt peensooles, seeduvus varieerub
20-55% |
| Ca omastatavus soolestikus oleneb: | – Ca hulgast ratsioonis -> suurema sisalduse korral
ratsioonis omastatavus väheneb (mäletsejalistele
mitte rohkem kui 15 g/kg ratsiooni kuivaines)
– organismi Ca vajadusest (bilansist)
– organismi vanusest
– söödas oleva Ca keemilisest vormist
– organismi pH-st
– mineraalainete omavahelisest suhtest (Ca :P) |
| Ca varusid organismis reguleerivad
hormoonid ja D vitamiini metaboliit | Paratüreoidhormoon
Kaltsitoniin
1,25 dihüdroksüvitamiin D3 |
| Paratüreoidhormoon | (PTH), mida sünteesib
paratüreoidnääre, stimuleerib Ca resorptsiooni
luudest ning imendumist söötadest |
| Kaltsitoniin | ,mida sünteesivad kilpnäärme
parafollikulaarsed rakud ja milline on oma
toimelt PTH anagonist (ladestab Ca luudesse) |
| 1,25 dihüdroksüvitamiin D3 | ehk 1,25-
dihüdroksükolekaltsiferool [1,25(OH)2D3
], mis
on neerudes sünteesitud vitamiin D metaboliit |
| Ca puudus organismis (vereplasmas 1,3-2,0 mmol/l veistel ja
1,5-2,25 mmol/l lammastel) | • Noorloomadel areneb Ca, aga ka P ja D-vitamiini puudusel
rahhiit, so luude mitteküllaldane kaltsifitseerumine, mille
tulemuseks on nõrk ja pehme nn hõre luustik
• Täiskasvanud loomadel esineb luude intensiivne
demineraliseerumise korral osteomolaatsia (ehk luude
haprus), mida iseloomustab nõrk ja habras luustik, mis
võib kergesti murduda
• Poegimishalvatus ja hüpokaltseemia (on seotud D-vitamiiniga) |
| Ca liig organismis | vereplasmas 3,0-7,5 mmol/l veistel ja lammastel |
| Ca allikad | • Ca leidub palju liblikõielistes heintaimedes,
nagu ristik, lutsern, hernes (12…19 g/kg KA-s)
• Põhisöödad tavaliselt loomade Ca tarvet ei
kata
• söödakriit, lubjakivi, tri- ja di-Ca-fosfaat |
| Fosfor (P) organismis ... | • Ligikaudu 70-80% P on loomadel luudes ja
hammastes, ülejäänu pehmetes kudedes ja
kehavedelikes |
| P roll loomorganismis | • … on seotud energia ainevahetusega, seda
eeskätt ATP ja ADP koostises
• … on asendamatu roll nukleiinhapete (DNA,
RNA), koensüümide ja fosfolipiidide koostises
• Anorgaaniline P osaleb mitmesugustes
puhversüsteemides, eeskätt rakusisese
pH reguleerimises
• Vajatakse vatsas tselluloosi sünteemiseks (P süljes) |
| P imendumine toimub... | ... peensoole algusosas, kas passiivselt
(P liiaga) või aktiivselt (P vähe) |
| Fosfori seedvus on .... % | 60-90 |
| Forsfori imendumine sõltub... | – P allikast ja sisaldusest söötades
– Ca ja P suhtest söötades (Ca liig vähendab P imendumist ja
kudedesse salvestumist)
– soolestiku pH-st
– looma vanusest |
| Ratsiooni optimaalne Ca:P suhe on | 1,3-1,4…2,0:1 |
| P liig | anorgaanilise P sisaldus vereplasmas 2,6-3,9 mmol/l
– põhjustab Ca defitsiiti
– stimuleerib paratüreoidhormooni (PTH), mis omakorda
stimuleerib Ca resorptsiooni luudest, põhjustades
luude hõrenemist |
| P defitsiit | anorgaanilise P sisaldus vereplasmas 1,3-1,5 mmol/l
veistele ja 1,0-1,5 mmol/l lammastele; sülje P on esimeseks reserviks
– pikaajalisel puudusel muutuvad luud hapraks
– tunnused ei ole selgepiirilised: väheneb looma isu,
aeglustub kasv, väheneb piimatoodang, loom on loid,
nahk on märg ja karv pulstunud
– diagnoos pannakse vereuuringu alusel
– defitsiidi korral piima P sisaldus ei vähene! |
| P allikad | • Põhisöötadest on P rikkad (taimede generatiivosad):
– õlikultuuride seemned ja
nendest valmistatud koogid ja srotid
– teraviljad ja nende jahvatussaadused
– loomsed söödad
• Põhisöödad tavaliselt loomade P tarvet ei kata
• Na-, Ca- ja Mg-fosfaadid jt |
| Seleen (Se) organismis... | … on pea kõikides kudedes (va rasvkude): lihaskoes
(50%), nahas, karvades, sarvedes, kapjades, sõrgades
(14%), skeletis (10%), maksas (8%) jne |
| Se funktsioonid organismis | • … suurim tähtsus avaldub ensüümi glutatioonperoksüdaasi koostises, mis on tugevalt seotud
E-vitamiini jt antioksüdantsete ainetega
• … on ka teiste ainevahetuses osalevate
selenoproteiinide koostises, mis on seotud
toodangu moodustamise, reproduktsiooni ja
immuunsüsteemiga |
| Se funktsioonid organismis | • … on vaja koehormoonide (prostaglandiinide)
sünteesiks
• … aitab säilitada rakkude elastsuse ja mõjutab
raku ja rakusisese membraani läbilaskvust
• … osaleb joodi ainevahetuses ning on oluline
struuma profülaktikas
• … leidub silma võrkkestas, osaledes silma valgustundlikkuse fotokeemilises reaktsioonis |
| Se imendumine toimub....
Paremini .... loomadel kui ..... | • … nii sigadel kui mäletsejalistel peensoole
alumistes osades
• … paremini lihtmaoga loomadel (60…95%) kui
mäletsejalistel (40…50%) |
| Se imendumine sõltub... | – söödaproteiini seeduvusest (selenoaminohape)
– söödas sisalduvast Se ühendist (selenaat imendub
paremini kui seleniid, seleniit või metalliline Se)
– Se ja S omavahelisest vahekorrast (konkureerivad rakku sisenemisel samale kandjale) |
| Se liig | -letaalne doos on 10 mg/kg KA-s ja piirdoos on
5 mg/kg KA-s
•… krooniline mürgitus (selenoos, alkali disease) kui
ratsioonis on > 5 mg/kg KA-s (veistel >3 mg/kg KA-s)
-kõhnumine, karvade väljalangemine (saba ja laka jõhvid),
kapjade/sõrgade anomaaliad, tursunud liigesed, lonkamine,
aneemia, noorloomadel kasvu peetus jne
• … äge mürgitus e pöörlemistöbi (blind stagger) - KNS kahjustused, liikumise häired, lonkamine, väärarengud jne |
| Se defitsiit | Se ja vitamiin E ainevahetus on omavahel väga
tihedast seotud, seetõttu eristatakse:
– vitamiin E, mitte Se puudusest tingitud haigused
– Se ja vitamiin E vaegusest tingitud haigused
– Se vaegusest tingitud häired ja haigused |
| Vitamiin E, mitte Se puudusest tingitud haigused: | ajukärbus lindudel; südamelihase müopaatia sigadel;
sulgede puudumine kalkunitel jt |
| Se ja vitamiin E vaegusest tingitud haigused: | maksa nekroos sigadel; valgelihastõbi talledel, vasikatel
varssadel; loote resorptsioon ning surm lehmadel ja
lammastel; erütrotsüütide hemolüüs kanadel jt |
| Se vaegusest tingitud häired ja haigused: | kasvuhäired ja aneemia; mäletsejalistel sigimishäired ja
mastiit; sigadel südame laienemine, maksa düstroofia ja
mao haavandid; lindudel pankrease sidekoestumine ja
maksa düstroofia |
| Se allikad | • Põhisöödad Eestis on üldiselt Se vaesed -> ei kata loomade Se
tarvet
• Mineraalsetest ühenditest kasutatakse
Na-selenaati ja Na-seleniiti
• Orgaanilistest ühenditest kasutatakse
Se-pärmi, ka Se-metioniini
• Kui söötmisel kasutatakse mitut täissööta,siis
arvuta välja päevas loomale antav Se kogus, et vältida Se mürgistust! |
| Magneesium (Mg) on vajalik ... | Ta on vajalik luude kasvuks ja nende struktuuri säilitamiseks, lihaste ja
närvisüsteemi talitluseks, südame rütmi reguleerimiseks, ensüümide aktiveerimiseks (on
aktivaatoriks üle 300 ensüümile), rasvade ainevahetuseks, valgu sünteesiks,
termoregulatsiooni protsessideks. |
| Magneesiumidefitsiit | Magneesiumi defitsiidi korral söödas täheldatakse loomadel ärritatavuse suurenemist,
närvilisust, esineb lihasvärinaid ja krampe, südame arütmiat, emaka valulisi kokkutõmbeid
tiinuse lõppjärgus, perifeersete veresoonte laienemist, pulss on kiirenenud. |
| Mg allikad | Et magneesium kuulub taimedes klorofülli koostisse (2,7%), siis leidub teda kõikides
rohusöötades (rohus, silos, heinas), kuid sisaldus kõigub võrdlemisi suurtes piirides (1,5-4,0
g/kg kuivaines). Ka teraviljades on magneesiumi rohkem kui näiteks kaltsiumi (1,3-1,7 g/kg
KA-s). Magneesiumirikkad on veel kliid (üle 4 g/kg-s KA-s), õlikoogid ja srotid (5-7,5 g/kg
KA-s) ning kaunviljad. |
| Kaaliumi funktsioon | Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses vajalike ensüümide tegevuse
aktiveerimisel |
| Kaaliumi allikad | Kaaliumivajadus saab söötadega kaetud, sest enamiku söötade kuivaines (välja arvatud
maisijahu) leidub üle 5 g/kg, rohusöötades isegi üle 15 g/kg kaaliumi. Veiste kaaliumivajadus
saab kaetud, kui ratsiooni kuivaines on 6,5-7,0, sigadel 2,0-2,5 g/kg kaaliumi. |
| Naatriumi ja Kaaliumi funktsioon | Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud normaalse erutuvuse hoidmiseks närvi- ja
lihaskoes. Naatriumi- ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline
kontraheerumine |
| Naatriumidefitsiit | Sel juhul halveneb loomadel söögiisu, esineb isuväärastust (lakutõbe): loomad lakuvad
kõikvõimalikke esemeid (sõimi, seinu, söövad allapanu), sellega kaasub järsk kehakaalu
vähenemine, loomad on kurnatud välimusega, karvkate muutub karedaks, sasituks. Lakutõbe
võib põhjustada ka fosfori-, vase, koobaltidefitsiit söödas.
Kestva naatriumivaeguse korral võib happeliste ühendite kuhjumine organismi tekitada
teravat närvivalu, lihaste nõrkust. |
| Na allikad | Enamikes taimsetes söötades on vähe naatriumi, vähem kui on tarvis loomade
naatriumivajaduse katmiseks.
Loomade naatriumitarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) andmisega. |
| Kaaliumi funktsioon | reguleerib nad vere osmootset rõhku, hapete-aluste tasakaalu, veerežiimi
organismis. Kloor on mao vesinikkloriidhappe (HCl) koostises. |
| Kaaliumi allikad | Kaaliumivajadus saab söötadega kaetud, sest enamiku söötade kuivaines (välja arvatud
maisijahu) leidub üle 5 g/kg, rohusöötades isegi üle 15 g/kg kaaliumi. V |
| Kaaliumi defitsiit | Defitsiidi sümptomiteks on lihasnõrkus ja häired südametöös ning psüühikas. Madal kaaliumitarbimine võib kutsuda esile naatriumi peetuse ja vererõhu tõusu. Kaaliuimirikast toitumist seostatakse soodsate mõjudega südame-veresoonkonnahaigustele. |
| Kloori defitsiit | kloori puudus põhjustab lihaskrampe ja keha dehüdreerimist. |
| Väävli funktsioon | Väävlit on vaja:
-pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks,
-antikehade moodustamiseks, kus ta osaleb mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel,
-luudele ja kõhredele. |
| Väävli allikad | Teraviljad |
| Raud (Fe) funktsioon | Raud osaleb organismis arvukates ainevahetusreaktsioonides. Ta on vajalik paljude valkude ja
ensüümide talitluses (hingamisahela ensüümid, hemoglobiin, müoglobiin). Hemo- ja
müoglobiinide puhul on raual võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis. |
| Raud allikad | Rohundid ja
liblikõielised taimed ja söödad on üldiselt rauarikkamad kui samas kasvufaasis olevad
kõrrelised. Teraviljades on rauda suhteliselt vähe
(30-80 mg/kg KA-s). Kliid, õlikoogid ja srotid on rauarikkamad. |
| Rauadefitsiit | Rauapuuduse all kannatavadki eelkõige imikpõrsad, kelle rauatarve on rohke hemoglobiini
moodustamise tõttu suhteliselt suur. Rauadefitsiidist tingitud aneemia kujuneb põrsastel
tavaliselt välja juba esimese elunädala jooksul. Haigestunud põrsad võivad olla küll heas
toitumuses, kuid nad näevad välja väsinuina, on loiud. Kuid enamasti on aneemilised põrsad
ka väliselt kõhnad, karv on sassis, nad jäävad kasvus teistest maha, on vastuvõtlikud
haigustele. |
| Tsink (Zn) funktsioon | Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses
(soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis,
kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi
eraldumist verest ja kopsu allveoolidest. |
| Tsink allikad | Rohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki.
Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s),
õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas
on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). |
| Tsingidefitsiit | söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed
sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese
sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb
seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. |
| Vask funktsioon | Vask osaleb koos rauaga hemoglobiini
sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel, kuigi ta ise hemoglobiini
molekuli koostisse ei kuulu. Vase puudusel väheneb erütrotsüütide arv, ilma et
hemoglobiinisisaldus väheneks. Vask soodustab raua ainevahetust ja on katalüsaatoriks
hemoglobiini valmistamisel. Ta on oluline komponent rakuhingamise võtmeensüümis, osaleb
hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdantset rolli. Vask on
vajalik ka luukoe moodustamiseks, samuti organismi kaitsefunktsioonides, osaleb karvade
pigmentatsiooni, kesknärvisüsteemi talitlust mõjutavates ja mitmetes muudes protsessides. |
| Vask allikad | Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires
vaske. Mõnevõrra rohkem leidub teda liblikõielistes ja rohundites kui kõrrelistes, kuid
erinevus ei ole märkimisväärne. Kõrrelised on aga tundlikumad mulla vasepuuduse suhtes.
Teravilja vasesisaldus on mõnevõrra väiksem kui rohusöötades (5,5-6,5 mg/kg, maisis 3,5
mg/kg kuivaines). Vaserikkad on kliid (13-14 mg/kg KA-s), õlikoogid ja srotid, (16-18 mg/kg
KA-s), eriti päevalillesrott (25-26 mg/kg KA-s), vähe vaske on rapsikoogis (7 mg/kg-s KA-s).
Väga vähe on vaske piimas (0,8 mg/kg KA-s). |
| Vasedefitsiit | Vasevaegus põhjustab loomadel mitmesuguseid korratusi organismis nagu söömuse
vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired,
luustumishäired, skeleti kahjustused, südamekahjustused (südamelihases suureneb sidekoe
osakaal), immuunsuse langus.
Muutused karvkattes. Sigivuse häired. |
| Molübdeen funktsioon | Molübdeen aitab absorbeerida C-vitamiini, millel on tohutu roll inimese immuunsüsteemile. |
| Molübdeeni defitsiit | Mis toob kaasa mitmeid tervisehäireid, mida väljendatakse ruumi desorientatsioonis, nägemise kaotusena ja tundlikkuse halvenemisel. |
| Jood (I) funktsioon | Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide
sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad tugevasti
kogu ainevahetuse intensiivsust: valkude, rasvade, süsivesikute kasutamist,
soojusproduktsiooni protsesse, avaldavad mõju kasvule ja arenemisele,
sigimisfunktsioonidele. |
| Jood allikad | Üldiselt leidub söötades vähe joodi. Eestis uuritud kultuurkarjamaarohu joodisisalduseks
saadi keskmiselt 0,114 mg/kg kuivaines, silos kõikus sisaldus 0,05-0,17, heinas 0,05-0,20,
teraviljades 0,03-0,07, õlikookides ja srottides 0,2-0,3 mg/kg kuivaines. Rohkesti joodi on
kalades, kalajahus, kalamaksaõlis, ka piimas. Joodirikkad on merevetikad (kuni 0,2%), teiste
hulgas ka põisadru. |
| Joodidefitsiit | Joodivaegus on meditsiinis tuntud struuma nime all. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks
on suurenenud kilpnääre. Produktiivloomadel karakteerselt väljakujunenud struumat ei esine.
Kirjanduses on küll kirjeldatud struumatunnustega sündinud põrsaid (kui tiine emis kannatab
joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole
selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud |
| Mangaani funktsioon | osaleb hapendumis-taandusprotsessides, kudede hingamisel,
mõjutab kasvu, vereloomet ja endokriinsete näärmete tööd,
on paljude fermentide aktivaator, loetakse antioksüdandiks,
vajalik energia tootmisel, vitamiinide B1 ja E ainevahetuseks,
katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagundamist,
vajalik närvide ja aju normaalseks toitainetega varustamiseks,
oluline skeleti arengule, vajalik suguhormoonide tootmiseks. |
| Mangaani defitsiit | * noorloomade kaalujuurdekasvude halvenemist,
* luude kasvu häireid,
* sigimishäireid. |
| Mangaani allikad | Mangaanirikkad söödad on nisukliid, lutsernijahu, hernes ja kaer. |
| Koobalt (Co) funktsioon | Koobalt kuulub vitamiini B12 koostisse (sisaldab 4,4% Co)
ning tema füsioloogilised funktsioonid on seotud nimetatud vitamiiniga. Vitamiin B12
(koobalt selle koostises) osaleb vereloomes, süsivesikute ja aminohapete ainevahetuses,
kiirendades viimaste lülitumist valgu molekuli koostisse. Koobalt on vajalik mitmete
ensüümide tööks, ta soodustab raua imendumist, osaleb erütrotsüütide talitluses |
| Koobalt allikad | Üldiselt ongi taimsete söötade koobaltisisaldus väga väike ja ei ületa tavaliselt 1 mg
kilogrammis kuivaines, kuid enamasti jääb see piiridesse 0,1-0,3 mg/kg. Rohkem on koobaltit
liblikõielistes, kaunviljades, väga palju võililles, vähem kõrrelistes. Koobaltirikkad on
kalajahu, söödapärm, mõõdukalt leidub seda srottides, vähe aga teraviljades (tunduvalt alla
loomade vajaduse). Väga vähe koobaltit on piimas. |
| Koobaltidefitsiit | Koobaltipuudust esineb mäletsejalistel piirkondades kus muld ja söödad sisaldavad vähe
koobaltit. Eestis on varasematel aegadel veiste haigestumisi esinenud just ülesharitud soodele
rajatud rohumaadelt saadud sööda kasutamisel. Tüüpiliseks koobalti vaeguse tunnuseks
mäletsejalistel on: isutus, tugev isuväärastus, väsimus, nõrkus. Kestval koobalti vaegusel
söödas haigusnähud süvenevad ning lisanduvad seedehäired, aneemia, raskekujuline
lahjumine, lihaste kurtumus. Kui suur osa kehavarudest on ära kulutatud, surevad loomad
kurtumuse tagajärjel. |
| A-vitamiini puudus (mis haigus?) | Kanapimedus- võimetus hämarikus ja öösel näha |
| B-vitamiini puudus (mis haigus?) | Beri-beri
haigust (kooritud riisi haigus e polüneuriit)- sümptomiteks võivad olla halvatus, isutus, tursed, südamepuudulikkus jpt. |
| C-vitamiini puudus (mis haigus?) | Skorbuut- pikaajalisest askorbiinhappe ehk C-vitamiini puudusest tekkinud haigus, mis algab väsimuse, isutuse, apaatia ja igemete veritsusega, lisanduvad liigeste valulikkus ning veresoonte haprus, mistõttu tekivad nahaalused verevalumid (sugeneb ka sisemiste verejooksude oht). Kogu organismi vastupanuvõime nakkustele ja haigustele nõrgeneb, hambad kukuvad välja, haavad ei parane ja luud murduvad kergesti. Et askorbiinhape on vajalik raua imendumisel ja vereloomes, tekib selle puuduse korral kehvveresus. Kogu organismi kudede hapnikuga varustatus halveneb sedavõrd, et tekib hingeldus, südamekloppimine ja lõpuks südamepuudulikkus koos tursetega. Haigus võib lõppeda surmaga, kui askorbiinhapet juurde ei saa. |
| D-vitamiini puudus (mis haigus?) | Rahhiit- luude pehmenemine, lihasnõrkus, luude murdumine, krambid jne |
| Tänaseks on leitud ... erinevat vitamiini | 14 |
| Vitamiine lisatakse ratsiooni mitte enam ainult
puudushaiguste vältimiseks, vaid ka ... | toodangu
suurendamiseks, samuti tervise ja sigivuse
parandamiseks |
| Vitamiine lisatakse ratsiooni alati teatud liiaga,
sest... | – nende sisaldus ja omastatavus söötades
varieerub
– kadu söötade säilitamisel
– piirkondlikest ja keskkonna tingimustest
tingitud erinevus
– stressist tingitud lisa vajadus
– ühe puudus võib suurendada teise vajadust |
| Rasvas lahustuvad vitamiinid | A1– retinool, retinaal, retinoidhape
A2- dehüdroretinool
D2– ergokaltsiferool
D3– kolekaltsiferool
E – tokoferool, tokotrienoolid
K1– füllokinoon
K2– menaginoon
K3- menadioon (sünteetiline vorm on vees lahustuv) |
| Vees lahustuvad vitamiinid | B1– tiamiin
B2– riboflaviin
Niatsiin – nikotiinhape, vitamiin P, PP ja B3
Koliin – gossüpiin, vitamiin B4
Pantoteenhape – vitamiin B5
B6– püridoksool, püridoksaal, püridoksamiin
Biotiin – vitamiin H, B7
Müoinosiit- vitamiin B8 (sünteesitakse inimekehas) ; Foolhape; B12- kobalamiin |
| A-vitamiin | … on retinoidide üldnimetuseks, kuid siia
rühma kuuluvad ka karatinoidid (β-karotiin) |
| A-vitamiini imendumine | • Loomsetes söötades olev A-vitamiin imendub
80%-liselt
• Taimsetes söötades olevad A-vitamiini
provitamiinid imenduvad 50%-liselt
– soolemukoosas muudetakse A-vitamiiniks ainult
β-karotiin
– teised imenduvad resünteesita |
| A-vitamiini defitsiit | • … põhjustab kanapimedust
– üks retinooli derivaat kuulub silma valgustundliku pigmendi rodopsiin koostisesse
• … mõjutab noorloomade kasvu ja arengut
– nimetatakse kasvuvitamiiniks
• … mõjutab loote kasvu
– koorunud tibud elujõuetud, põrsad ja vasikad
nõrgad ning haigustele vastuvõtlikud
• … tekitab muutusi seedetrakti, hingamis- ja suguorganite epiteelis ning teeb organismi haigustele vastuvõtlikumaks |
| D-vitamiin | • … on üldnimetus kahele organismis leiduvale
keemilisele ühendile
– ergokaltsiferool – vitamiin D2
– kolekaltsiferool – vitamiin D3 |
| D-vitamiin allikad | • … on reeglina söötades vähe
• … on taimsetes (rohu) söötades vaid nendes,
mida on kuivatatud päikese käes
• … on ka loomsetes söötades vähe va. kalamaks
ja sellest valmistatud õli
• … on arvestavas koguses munakollases
• … on täispiimas vähe, kolostrumis 6…10 X enam |
| D-vitamiini defitsiit | • … halvendab luude mineraliseerumist, põhjustab
vigastusi, mis võib viia luid pehmendava haiguseni
– mitteküllaldane päikesekiirgus (+ Ca ja P puudus),
põhjustab noorloomadel rahhiiti (pehme, nõrk,
hõre luustik) ja täiskasvanud loomadel
osteomalaatsiat (luude haprus)
• … lakteerivatel loomadel võib viia hüpokaltseemia
või poegimishalvatuseni |
| E-vitamiin | • … on tokoferoolide üldnimetus, millised on
α-, β-, γ-tokoferool, aktiivseim α-tokoferool
Loomad ise ei sünteesi! |
| E-vitamiin funktsioon | • … on efektiivne antioksüdant
– hoiab ära rakumembraanil küllastamata
rasvhapete oksüdatsiooni
– kaitseb seega rakumembraani struktuuri ja
funktsiooni |
| E-vitamiin allikad | • … ei sisalda loomsed söödad (ka mitte kala
maks)
• … on rikkalikult taimeõlides, nisuidude õlis ja
teraviljades |
| E-vitamiini defitsiit | • … esinevad p/m-loomadel sigimishäired
• … isasloomadel halveneb sperma kvaliteet
• … emasloomadel hävineb loode
• … vähendab rasvhapete imendumist |
| K-vitamiin | • … kui termin hõlmab endas antihemorraagilise
toime ja sarnase ehitusega ühendeid
• … looduses esineb kahes vormis (naftokinoonid)
– vitamiin K1(füllokinoon) – ainult taimedes
– vitamiin K2(menakinoon) – sünteesivad (loomade)
seedeorganites elavad bakterid
– vitamiin K3(menadioon) – on puhtsünteetiline ühend mis organismis alküülitakse vitamiin K2-ks |
| K-vitamiin funktsioon | • Organismis on rida valke, millede toime sõltub
K-vitamiinist
– kõige paremini on tõestatud K-vitamiini osa
fibrinogeeni üleminekul fibriiniks, mis põhjustab
vere hüübimise
– osaleb protrombiini tekkes
– osaleb luude mineralisatsiooni protsessis
– on vajalik glükoosi fosforüülimiseks |
| K-vitamiin imendumine | … imendub peensooles 50…80% ulatuses
sapivedeliku ja pankrease ensüümide toimel |
| K-vitamiini defitsiit | – ei ole probleemiks karjatatavatel loomadel, sest
rohelised taimed sisaldavad K-vitamiini piisavalt
– puuduse all kannatavad enamasti sead ja linnud
veri ei hüübi, veresoonte seinad muutuvad
läbilaskvaks, naha all on märgata verevalumeid |
| B-rühma vitamiinid | • … on vees lahustuvad
• … sünteesivad mikroorganismid, mistõttu
mäletsejalised (ja hobused) nende puuduse all
reeglina ei kannata |
| B-vitamiinide põhilisteks puudushaiguste tunnusteks on | – isu vähenemine
– toodangu vähenemine
– noorloomade kasvu kängumine
– närvisüsteemi häired |
| B-vitamiini allikad | leidub palju sööda- ja õllepärmis, aga ka kliides
ning kalamaksaõlis |
| Veel 2 toitefaktorit? | • Vesi -> elusorganismide põhiline
koostisosa ehk nö biokeemiline toitaine
• Õhuhapnik -> seotud TA põlemisega |
| Söötades esinevad
mittetoitumuslikud faktorid- mis need on? | Mittetoitumuslikke faktoreid võib defineerida kui
aineid, mis teatud tingimustes mõjutavad loomorganismi
ainevahetust ja millega kaasneb negatiivne bioloogiline
efekt ja/või majanduslik kahju.
Proteaaside inhibiitorid, glükosiidid, solaniin, gossüpol, tanniinid, lektiinid ehk hemaglutiinid, fütiin, seedumatud süsivesikud (β-glükaanid) jne. |
| Proteaaside inhibiitorid | • Levinumad on trüpsiini ja kümotrüpsiini
inhibiitorid
• Moodustavad pankreases sünteesitud trüpsiini
ja kümotrüpsiiniga komplekse |
| Proteaaside inhibiitoritel on erinevatele loomadele on erinev mõju | näiteks sojaoas olev trüpsiini inhibiitor kutsub
esile pankrease hüpertroofia tibupoegadel,
rottidel, kuid mitte sigadel, ahvidel ja koertel |
| Proteaaside inhibiitorid allikad | Trüpsiini inhibiitorit sisaldavad põhiliselt
liblikõielised taimed (sojauba, hernes, põlduba) |
| Glükosiidid | • … on kristalsed ühendid, milles sahhariidne
komponent on seotud alkoholi või mõne muu
rühmaga
• … lahustuvad vees, alkoholis ja atsetoonis
• … jagunevad
– sinihappeglükosiidid (linamariin, vitsianiin)
– sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid
– saponiinid |
| Sinihappeglükosiid - Linamariin | • … esineb linaseemnetes
• … laguneb niiskuse olemasolul ja ensüümi linaas
toimel D-glükoosiks, sinihappeks ja atsetooniks
• Kuumutamisel linaas hävineb ja ei tekita
loomadel linaseemnemete söötmisel mürgitusi |
| Sinihappeglükosiid - Vitsianiin | • … leidub vikis (mõrumaitseline)
• … suhtes on eriti tundlikud hobused ja linnud
– kahjustab närvisüsteemi, seedekanalit ja tekitab
löövet nahal
– näiteks, kui tibude ratsioonis vikki üle 10%, siis
kasv peatub, kui üle 25% siis surevus neeru- ja
maksakahjustuste tõttu |
| Sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid | • … on väävlit sisaldavad ühendid, teada üle 100
• … leidub rapsiseemnetes, söödakapsas,
haljasrapsis |
| Sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid lagunevad ensüümi ..... toimel, mille
tulemusena tekib ..... (isotiotsünaat), mis
on loomadele mürgine | Sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid lagunevad ensüümi mürosinaasi toimel, mille
tulemusena tekib sinepiõli (isotiotsünaat), mis
on loomadele mürgine |
| Saponiinid | • … nimetus tuleneb seebi (ladina k. sapo)
nimetusest, sest mõlemad tekitavad vahtu
• … on pindaktiivsed ained, põhjustades
loomadel puhitust
• … leidub mõningal määral liblikõieliste (ristiku)
lehtedes ja võrsetes
• … mõju ilmneb kui loomi karjatada külmunud
ristikuädalaga karjamaal – tuleb oodata kuniks karjamaa on sulanud |
| Solaniin | • … on steroidalkohol (fungitsiidsete ja
pestitsiidsete omadustega)
• … esineb noortes kartuliidudes ja päikese käes
roheliseks muutunud kartulis (0,5%)
• … on loomadele mürgine kui kontsentratsioon
ulatub 0,05%-ni
• … on kartulis normaalselt 0,002…0,01% |
| Gossüpol | • … on rasvas lahustuv, kollakas puuvillaseemnete pigment (0,2%)
• Lindudele on puuvillaseemned ja šrott
ohtilikud juba siis kui selles on gossüpoli 0,01%
• Mida vähem on šrotis/koogis rasva seda
vähem on seal ka gossüpoli
• Et kookides on rasva rohkem ei tohiks seda
sööta mittemäletsejalistele • Šroti või koogi punakas-kollane värvus vihjab
ohtlikule gossüpoli sisaldusele |
| Lupiini alkaloidid | Lupiin on proteiinirikas sööt, mis
sisaldab alkaloide, mis on taime
kaitsemehhanismiks herbivooride vastu.
• … on mürgised
• … suhtes on tundlikumad hobune ja lammas
– neil ilmnevad limaskesta muutused,
närvisüsteemi häired |
| Tanniinid | • … on polüfenoolsed ühendid, millised on
võimelised sadestama alkaloide ja
zelatiniseerima proteiine vesilahustes |
| Tanniinid jagunevad | • … jagunevad keemiliselt
– hüdrolüüsuvad
– kondenseeruvad (on söötmise kohalt olulisemad)
• Viimaseid leidub enam liblikõieliste seemnetes
(põlduba, hernes), aga ka rapsiseemnetes,
sorgos, odras |
| Tanniinid
• … ei ole ise enesest toksilised kuid mõjutavad
loomade seedet järgmiselt: | – moodustavad komplekse ensüümidega, sööda proteiinide ja
süsivesikutega, vähendades nende seeduvust
– moodustavad komplekse kahevalentsete ioonidega, vähendades
nende imendumist
– suurendavad soole epiteelirakkude erosiooni
– võivad vähendada taimede söödavust (ja seeläbi ka söömust) |
| Tanniinid
• … omavad teatud ulatuses positiivset mõju (<9% KA-s) | – vähendavad vatsapuhituse tõenäosust, suurendavad söödaproteiini edasipääsu vatsast, vähendavad metaani emissiooni |
| Lektiinid e hemaglutiinid | • … said nimetuse vere punaliblesid aglutineeriva
(kleepuva) toime järgi
• … on keemiliselt taimsed glükoproteiinid, mis
on võimelised siduma lihtsuhkruid
• Ka sooleseinas on olemas glükoproteiinid,
millede suhtel lektiinid omavad aga afiinsust e
külgetõmmet, mille tulemusena klammerduvad
nad sooleseinale |
| Lektiinid e hemaglutiinid
• … mõjul: | – kahjustub soolesein, lõhutakse soole mikroville,
tekib verine kõhulahtisus
– väheneb toitainete absorbtsioon
– väheneb organismi immuunsus
– väheneb produktiivsus
– tekib mürgitus |
| Lektiinid e hemaglutiinid allikad | … esineb enam liblikõieliste seemnetes, nagu
sojauba**, põlduba*, hernes**, riitsinuses**** |
| Lektiinid e hemaglutiinid hävinevad kergesti ... ! | ... kuumutamisel! |
| Fütiin e fütiinhape | • … moodustab erinevate metallidega (Ca, Co, Cu, Fe, Mg,
Mn, Ni, Se, Zn) sooli – fütaate
• … seob elemente kompleksiks (on kelateeriva toimega),
lagunemiseks on vaja ensüümi fütaas, mis aga puudub
lihtmaolistel loomadel – nt. P omastatakse ainult ca 25%! |
| Tööstuslikult toodetud ensüümi fütaas | – parandab P omastamist sigadel ja lindudel
– vähendab keskkonna reostust
– doteeritakse Euroopa Liidus |
| Omastamatud süsivesikud | • … põhiliselt oligo- või polüsahhariidid, eeskätt
β-glükaanid: odras kaeras 4%, rukkis 2,5%, nisus 1%
• … on olulised lindude ja sigade söötmisel, sest neil
puuduvad vastavad seedeensüümid |
